Eidapere Raamatukogu
.........................*-_-* "Suured mõtted ei jää kauaks riiulile." John Ruskin .........................*-_-* "Inimesel hakkab hea olema, kui tal on midagi otsida." Anton Hansen Tammsaare .........................*-_-* "Kahtlused kasvavad koos teadmistega." Goethe .........................*-_-* "Me upume teabes ja tunneme nälga teadmiste järele." Rutherford D. Rogers .........................*-_-* "Hea raamat on elu varakastike; temas on parimad mõtted, mis iialgi on liikunud kirjaniku peas." Oskar Luts
 » Raamatukogust
    » Statistika
    » Põhimäärus
    » Kasutamise eeskirjad
    » ajalugu
       » 1922.a. põhjuskiri
       » Naised meie raamatukogus
 » Kogud
 » Tasulised teenused
 » Eidapere Virtuaalmuuseum
 » Artikleid kodukohast
 » Looduspildid
 » Lingid
 » Uudiskirjandus
» Raamatukogust » ajalugu

Meie teadmised Eidapere Raamatukogu algusaastatest on lünklikud.

Raamatukogu asutamisaasta kohta on koguni kolm aastaarvu. Kõige varasem neist on 1909, kui alustas tegevust Eidapere Klaasivabriku Seltsi Raamatukogu. Raamatutega tegeles meister Oobert ja kogu oli põhiliselt saksakeelne.

1932. a-ni töötas raamatukogus Augjärv.

1933. a toodi raamatukogu endisest klaasivabrikule kuuluvast majast üle koolimajja. Eidapere Haridus- ja Rahvaraamatukogu Seltsi liikmed laenutasid raamatuid pühapäeviti, mil raamatukogu oli avatud 2-3 tundi.

1939.-1940. aastal oli raamatukogul alaline laenutaja – Eidapere Koorejaama juhataja Sirel, kes sai tehtud töö eest palka 2 krooni kuus.

Kõik Eidapere kooli õpetajad olid haridusseltsi liikmed. Selts korraldas pidusid, peoraha eest sai raamatuid kogusse osta. Raamatukogus olid olemas Nobeli laureaatide sari, Looduse kuldraamatud, riigivanem Pätsi templiga Eesti entsüklopeedia oli annetus Eidapere 6.-kl. Algkoolile. Haridusselts korraldas kahel korral näitekursused. Esimesel korral etendati Mälgu Õitsev meri. 1938.-1939. a olid teised 2–kuulised näitekursused. Eesti Haridusliidust oli konsultandiks Metus (meesterahvas), kes käis mööda Eestimaad ringi näiteringe juhandamas. Õpetati grimeerimist, kõnetehnikaid, lavalist liikumist, eesti keele hääldamist. Peaagu igal õhtul olid kursused, v a laupäeval ja pühapäeval.

1940. a kevadest sügiseni oli raamatukogu juhataja 18-aastane Feliks Virkus, kes mõrvati samal aastal. Raamatukogu töös tuli nüüd paus, sest polnud töötajat ja algas sõda. Töö jätkus 1944. aasta sügisel, kui Eidapere Kooli juhataja Jakob Jaanimets raamatukogu oma hoole alla võttis.

01.01.1945- 31.03.1945 töötas raamatukogus Selma Pärt

Aprill 1945- 31.12. 1946 Liivi Toome. Lelle Valla TSN Täitevkomitee tegevuse aruandest: Raamatukogusid oli vallas 2 - Lelle ja Eidapere. Lelle raamatukogus oli 75 raamatut ja Eidaperes 1160. Raamatukogusid kasutati elanikkonna poolt elavalt.

Lelle Valla TSN Täitevkomitee 22. septembri 1945 a protokoll nr 33: raamatukogule eraldati 1945. a neljandas kvartalis 4350 rubla (eelarve).

01.12.1945 - 30.09.1950 Elfriide Nääs, raamatukogu koristaja
01.01.1947 - 31.06.1947 Elo Laidvee
01.06.1947 - 30.09.1950 Irene Eskel

21.03.1954 - 1959 Asta Kalm (Kaasma) . 1954. a oli raamatukogus 238 lugejat, laenutusi 3889.
1959 - 1971 Aili Andres ( Rasmann), 1965. a oli raamatukogu fondis 8086 raamatut ja sellest oli 1375 ühiskondlik-poliitilist teost.
1971 -1979 Helga Härm 1974. aastal oli fondis 8006 raamatut
1979 - 20.01.1982 Mare Haas
1982. a jaanuarist Anne Idvand

1945 a. sai raamatukoguhoidja palka 310. 10, 1947.a. 410.50; 1949.a. 424.35. Koristaja palk oli 125 rubla.

Eidapere Avalik Keskraamatukogu nimetati 01.05.1947 Eidapere Raamatukoguks.

design by YX.ee