Eidapere Raamatukogu
.........................*-_-* "Suured mõtted ei jää kauaks riiulile." John Ruskin .........................*-_-* "Inimesel hakkab hea olema, kui tal on midagi otsida." Anton Hansen Tammsaare .........................*-_-* "Kahtlused kasvavad koos teadmistega." Goethe .........................*-_-* "Me upume teabes ja tunneme nälga teadmiste järele." Rutherford D. Rogers .........................*-_-* "Hea raamat on elu varakastike; temas on parimad mõtted, mis iialgi on liikunud kirjaniku peas." Oskar Luts
 » Raamatukogust
    » Statistika
    » Põhimäärus
    » Kasutamise eeskirjad
    » ajalugu
       » 1922.a. põhjuskiri
       » Naised meie raamatukogus
 » Kogud
 » Tasulised teenused
 » Eidapere Virtuaalmuuseum
 » Artikleid kodukohast
 » Looduspildid
 » Lingid
 » Uudiskirjandus
» Raamatukogust » ajalugu » Naised meie raamatukogus

Saage tuttavaks!

Naised meie raamatukogus

 

Selma Pärt (sündis 17.juunil 1916. aastal Samaara oblasti Krasnõi Kuti külas ja suri 2. aprillil 1972.aastal) töötas Eidapere Avaliku Raamatukogu juhatajana 1.jaanuarist 1945- 31.märtsini 1945. Selma tööaeg raamatukogus jäi nii lühikeseks seetõttu, et tema vend Arnold oli metsavend. Sel ajal oli raamatukogu ideoloogia-asutus, mille töötaja nõukogulik pale pidi laitmatu olema. 1960.-tel aastatel töötas Selma Eidapere 8.-kl. Koolis kokana.

Selma hobid olid lillekasvatus ja fotograafia.

Liivi Toome (Otstavel) sündis 5. detsembril 1911.aastal Saraatovi oblastis eesti külas.Tagasi Eestisse tuli perekond 1920.aastal. Liivi töötas Eidapere raamatukogus 1.aprillist kuni 31. detsembrini 1946. Palka sai raamatukoguhoidja 1946.a. 471 rubla ja 50 kopikat.

Hiljem kolis Liivi perega Torisse, 1950. aastast asus elama Pärnusse, kus asus tööle Pärnu Lihakombinaati.

Liivi tegi kaastööd Tartu Etnograafia Muuseumile eestlaste elu, kultuuri ja kommete kohta 20.sajandi alguse Venemaal. Liivi suri 16.septembril 2006.aastal.

 
 

Elfriide-Helve Nääs ( 8.10. 1904 -- 21.05.1972). töötas Eidapere raamatukogu koristajana 1. detsembrist 1945 - 30. septembrini 1950. a. Elfriide oli 8 lapse ema.Meie külas kutsuti teda proua Nääsiks. Tütar Õie meenutab, kuidas ema õpetas tütardele koristamist: "Kui koristama pead, aga eriti ei viitsi, siis pese toanurgad ja mööblialused ära ning keset põrandat võid pesemata jätta. "( Sest seda polnud enam ju mõtteski , et keskpõrand jääb pesemata.)

Elfriide armastas laulda ja end ise kitarril saata.

Elo Laidvee (11.01.1922 - 1.11.1958) töötas meie raamatukogus raamatukogu hoidjana 1.jaanuarist 1947 – 31.juunini 1947. Hiljem töötas ta Järvakandi turbarabas, kolhoosis, oli külanõukogu sekretär. Elo tütar Helle meenutab, kuidas ema peitis nõukogude võimu poolt keelatud raamatuid raamatukogu pööningule. Ühel kenal päeval tuli tuletõrjekontroll. Ja Elo ei saanudki teada, kas tuletõrjuja ei näinud või ei tahtnudki näha neid raamatuid. Aga närveerimist põhjustas see vahejuhtum raamatukoguhoidjale küll.

 
 

Irene Eskel (sünd. 1917. a) tuli Eidapere raamatukogusse tööle 1.juunil 1947. aastal ja töötas 21. märtsini 1954. Sel ajal nõuti raamatukogutöötajatelt nõukogulike plakatite tegemist nii kolhoosi kui ka raamatukogu tarbeks. Ümbruskonnas oli palju väikesi kolhoose. Igas kolhoosis oli raamatukogul laenutuspunkt, kuhu tuli raamatuid viia ja kus siis keegi kohalikest raamatuid laenutas. Sellised laenutuspunktid olid Koogistes, Ellamaal, Ahekõnnus.

Irene on töötanud veel Järvakandi Tehastes, Eidapere Rahvamajas ja Eidapere Külanõukogu esimehena.

Irene õmbles meie küla naistele kleidid selga ja küpsetas häid torte.

Vanaduspõlves siirdus elama Järvakanti.

Asta Kaasma ( 05.08.1936 - 09.12.2015) asus meie raamatukogusse tööle 21. märtsil 1954. aastal.

Loosungid, plakatid, seinalehed olid sel ajal raamatukogutöös tähtsad. Igaks pühaks pidi uus loosung üleval olema. Siinkohal mõned loosungi näited:
--Elagu 1.mai!
--Õppida! Õppida! Õppida!
--Olgu tervitatud Oktoobrirevolutsiooni 42. aastapäev! jne

Külanõukogul polnud raha raamatukogu mööbli tarvis, küll aga osteti lahkesti punast sitsiriiet loosungite jaoks. Lugejad pidid sel ajal palju lugema (loe: laenutama) palju poliitilist kirjandust. Lugejate arv anti Vändrast (rajoonikeskus sel ajal) ette. Kui käesoleval aastal oli raamatukogus 300 lugejat, siis järgmisel aastal pidi kindlasti rohkem olema.

 
 

Aili Rassmann (sünd. Andres) tuli meie raamatukokku tööle 1959. aastal. Samal aastal pidi raamatukogu Rungi majast kolima üle tee asuvasse Hanseni majja, kus asus ka einelaud. Nii mõnigi leidis, et see pole raamatukogule sobiv paik, ja tarvitati ütlust „ kõrts ja kirik ühe katuse all“. Einelaud oli siis „kõrtsiks“ ja raamatukogu „kirikuks“.

1959. aastal oli raamatufondis 5541 raamatut. Lugejaid oli 262, põhilise osa lugejatest moodustasid Järvakandi Tehaste töölised, kes elasid Eidaperes. 1960. aastal oli raamatukogu sisustus järgmine: 6 riiulit, 1 kapp, 6 tooli, 2 lauda, 4 taburetti, kataloogikast, hüdropult, väike raadio, mõned pildiraamid ja diagrammi alused.

Aili oli väga aktiivne, tegi õpilastele palju viktoriine, võttis osa näiteringi tööst. Tänaseni on raamatukogus alles Aili poolt välja antud Raamatukogunduslik Ajakiri, kuhu õpilased kaastöid tegid.

Pärast töötas Aili Järvakandis külanõukogu esimehena ja oli samas vallasekretär.

Helga Härm sündis 03.09.1923 Suure-Jaanis. Õppis Tallinna Meditsiinikoolis farmatseudiks. Töötanud Viljandi Linna-apteegis , hiljem Tartus farmatseudina. Pärast abiellumist tuli elama Eidaperesse ja asus 1971.aastal tööle raamatukokku. Helga meenutab, et algul oli raamatukogutöö raske, sest puudusid kogemused ja lugejad olid võõrad. Raamatukogul oli 4 rändkogu ja need asusid Ahekõnnus, Koogistes, Mukris ja Lokutal. 1971. aastal oli raamatufondi suurus 6850 eksemplari, lugejaid oli raamatukogus 303. 1976. aastal kolis raamatukogu endisesse külanõukogu majja (praegu Madise pood).

Helga töötas Eidapere raamatukogus 1978. aastani.

Tema hobid on lillekasvatus, lugemine ja reisimine.

 
 

Mare Haas (sünd 05.06.1944) töötas raamatukogus 1978. aastast kuni 31. jaanuarini 1982. a. Kuna Mare põhitöökoht oli sel ajal Eidapere Algkoolis, siis raamatukogus töötas ta 0,5 kohaga. Raamatukogu oli avatud neljapäeviti, reedeti ja laupäeviti.

Üle 40 aasta on Mare õpetanud meie külas koolilastele inglise keelt ja ajalugu, ja teeb seda ka tänasel päeval.

Mare hobi on iluaiandus.

Marta Lamp (06.07. 1914 -20.01. 1988) töötas üle 30 aasta Koogiste laenutuspunktis oma majas. Marta koju viidi Eidapere raamatukogust kirjandus kohale ja sealt sai siis Kõrbja ja Koogiste rahvas lugemist võtta. Martat kutsus meie kandi rahvas Malleks. Ta oli väga rõõmsameelne daam, kellega oli meeldiv suhelda. Lambi pere koduaias oli palju põnevaid taimi, Malle abikaasa Endel oli Saksamaal hariduse saanud agronoom.

 
 

Asta Elfriede Käsper (sünd. 31.05.1926 Vanaõue külas Vändra vallas) laenutas Mukri küla laenutuspunktis lugemishuvilistele kirjasõna 1954. aastast kuni 1970-te keskpaigani. Kui kauplusauto tuli külarahvale ihutoitu tooma, siis jagas Asta soovijaile vaimutoitu. Kui küla rahvast tühjaks jäi, kadus ka laenutuspunkt Mukrist.

Praegu elab Asta Eidaperes.

Ja mina, Anne Idvand (pildil paremal), tulin Eidapere raamatukokku tööle 1. veebruaril 1982. a. Enne seda töötasin ma Lelle raamatukogus. Raamatukogutööd kujutasin ette hoopis teistsugusena. Ma ei teadnud midagi kataloogidest; fondi arvestusest; mahakandmisaktide tegemisest; ürituste korraldamisest; sellest, et raamatukogule tuleb puid tellida, neid saaagida ja lõhkuda; siis tuleb tööle tulla kodust võetud kuivad hakatuspuud kotis, sest raamatukogul polnud puukuuri. Et talvel tuleb maja katuselt lumi sula ilmaga maha ajada, sest muidu vajutab raskus vana katuse sisse.

Aga tänaseks on olud ja võimalused esimeste tööaastatega võrreldes tundmatuseni muutunud. 1993. aastast töötab meie raamatukogu arhitekt Tõiv Joandi projekteeritud kultuurikeskuses. Lugejaid on ligi 300. Fondis on 11 000 raamatut, vanu fotosid, 100 helikandjat ja videofilmi.

Aga kõige põnevam oli minu jaoks vana raamatukogu Hanseni majas, kuhu õpetaja Pärt meid, 1.klassi õpilasi, 1964.aastal viis. Pärast seda on raamatukogul juba neljas kodu - see praegune, aga sellist salapära neis enam pole, kui minu esimeses raamatukogus.

 


 

 

Täna meelitab meelitav lootus,
Aga homme, kus oled sa, inimene?
Aeg on vaevalt mööda voolanud,
Kaose sügavikku lennanud
Ja nagu uni sinu elu möödunud.

G. Der˛avin (1743-1816)
Vene luuletaja ja riigitegelane

design by YX.ee